(Kustutamisele kuuluvad abisirged)
Et saaksime üldse
kõnelda
tema pikaleveninud viibimisest W-s,
et võiksime ülepea kujutleda
ruumis
tema saabumist, lahkumist –
sinna(samma), sealt(samast) –,
tema rohket loivamist (vahepeal),
nende lonkimiste näivalt sihitut kordumist
(justkui eksleks ta mingis inimtühjas linnas),
tuleb meil rääkida
Plac Trzech Krzyżyle suubuvatest, siit avanevatest
tänavatest: Wiejskast, Brackast,
Mokotowskast, Żurawiast, Hożast,
Książęcast, Aleje Ujazdowskiest,
ning veel enne, kui neid mainime,
tuleb meil laiendada seda teatud ringi,
piirdudes antud hetkel siiski üksnes Wiejska, Mokotowska, Aleje
Ujazdowskiega, ulatumata siinkohal veel Piękna tänavani,
Ujazdowski ning Łazienki pargini,
Koszykowani või juhuslikult
Plac Unii Lubelskiej’ni,
kuhu ta neil liikumisradadel alati jõudis,
vaid lihtsalt tuvastamaks seda,
et mainitud kolm tänavat
(täpsemalt – üks kolmest on „allee“)
hargnevad kiirtena
Trzech Krzyży väljakult; kuid kui asume
tõesti juba teele, ütleme, Aleje
Jerozolimskiele viivalt Brackalt
ja saabume Aleje Jerozolimskielt (Poniatowski
silla poole vaadates) kurale langevale
kiviplaatidega kaetud väikesele väljakule,
kuhu suubuvad Hibnera, Szpitalna, Widoki ja –
juba mainitud Żurawia ja Hożaga
täisnurga all ristuv ning Mokotowskaga Piękna tänava juures
teravnurga all liituv –
Krucza tänav:
seega, kui alustame teed Krucza tänavaga mitte päris paralleelselt,
Aleje Jerozolimskiega mitte päris täisnurga all paiknevalt
Bracka tänavalt,
järgiksime üht tema kõige sagedasemat liikumisrada.
Ehk kui ta pidas Aleje Ujazdowskiel jalutamist
(seejuures ühtemoodi nii ööbimispaigast ära kui ka sinna tagasi)
alati (või siis praegu, hiljem) viiuli- või klaverikontserdiks, Wiejskal kõndi
kammermuusikaks, Mokotowska oma
sümfooniaorkestrist bisarselt kostuvaks
puu- või vaskpillipartiiks, siis Brackat (tollal)
täiesti argipäevaseks, suurlinlikuks käraks, müraks.
Sellega tahtsime ilmselt
öelda seda, et
ta kõndis palju – väga palju. Siinjuures
tähendaks kahtlemata
meeldivat kõrvalepõiget see, kui
mainiksime, et
ringi konnates
ta ka istus paljudes kohtades; nii näiteks
kohe esimesel päeval mitmel pingil – Kultury pargis, puurkaevu ääres –,
avenüülaiusel trepil,
ühe Piękna tänava kohviku terrassil postkontori vastas,
ühe roniroosidega kaetud raudaia
betoonalusel Plac Unii Lubelskiej’t ja
Aleje Ujazdowskiet ühendaval Bagatela tänaval,
ühe tühja kivist basseini kõrval kuskil Aleja
Różi või Szopena tänava kandis,
edasi – seda pidas ta vast veelgi
tähtsamaks (siis) –: ta oleks tahtnud istuda – muu hulgas –
Koszykowal, Kruczal, Hożal jne;
samuti et – kuigi ta oleks võinud istuda –
ta ei istunud Ujazdowski pargis, Łazienkis
(Bagatela pargi lähedal asuva Chopini mälestusmärgi juures),
– vähemasti mitte esimesel päeval, kuid hiljem
ka seal, igal pool, pinkidel –
ja veel paljudes muudeski paikades. Samas istus ta
– tõsi, samamoodi mitte esimesel päeval (siis ei astunud
ta ühtegi liiklusvahendisse) – ka ühes trollis,
mille marsruut (Plac Unii Lubelskiej’, Aleje
Ujazdowskie, Koszykowa kandis) talle hiljem iseäranis
meeldis, võiks isegi öelda – kõndimise järel
oli see trolliliin kõige meeldivam; jah,
see siin
tähendaks toredat kõrvalepõiget. Selle kõigega tahtsime
vaid laiendada seda ringi,
kuhu ta oma Trzech Krzyży väljakul asuvast ööbimispaigast
Wiejskalt, Aleje Ujazdowskielt, Mokotowskalt
(sinnapoole läks ta harva!)
võis jõuda. Kuid võiksime asuda teele
ka Bracka suunas, isegi kui mitte
mööda Brackat ennast, vaid
liikudes Aleje Jerozolimskiest kurale jäävalt väikeselt väljakult
Poniatowski silla poole
mööda samuti vasakule avanevat Nowy Świati tänavat,
mööda – selle jätku moodustavat – Krakowskie Przedmieściet
Plac Zamkowyle välja, sealt
vanalinna – nii järgiksime me (teist) tema
kõige sagedasemat liikumisrada. Meeldivat kõrvalepõiget
tähendaks siinjuures see, kui nendiksime, et vahepeal
ta ka sõi nii mõneski paigas, täpsemalt:
põhiliselt ühes kohas, Krakowskie Przedmieściel, ja võiksime mainida ka
nende kahe-kolme söögi nimed, mida ta
iseäranis armastas (ta ei saaks praegu
ilmselt muudmoodi, kui et peaks tõstma neist eraldi esile
kuiva, veidi pruunistunud moosiomleti
ning pirożki-nimelised küpsetised), muud sõi
ta haruharva. Söökide esiletõstmisel tuleks
(talle)
ilmselt meelde see juhtum,
mil ta näljasena – ja oma kondamistel alati kaasas kantud
kandekotis asuvat lõunaoodet jälestades –
heitis viimase ühele pingi ümber luusivale
hulkuvale koerale, et minna siis rahuliku südamega lõunastama,
kuid koer
haakis end ta kandade külge, tahtis tulla temaga restoranidesse,
tema aga kartis, et liiga keeruline oleks seda asjalugu
teda keelama tulevatele kelneritele selgitada
ja neilt abi paluda,
ning seepärast pööras ta pigem
pärast pikka rännakut sisse ühte Kiliński tänava kangialusesse
ja leides sealt sisehoovi, sulges koera
järel värava ning põgenes
jooksujalu, osalt haukumise peale välja ilmunud majaperemehe,
osalt vähese aja pärast uuesti hulkuva
koera eest Miodowa väikeste losside poole. Kuid et
me võiksime kujutleda
(ruumis)
kas selle meeleheitliku või mõne muu, palju rahulikuma
ja näivalt sihituma vanalinnas manööverdamise
liikumisrada, tuleb meil tutvuda vanalinna –
kaardil suurendatud ja väikeses ruudus eraldi esile toodud –
tänavaskeemiga; ülepea: peaksime kohe praegu
laotama enese ette W. kaardi ja vaatama kannatlikult
läbi võimalikud liikumisradade kombinatsioonid, et
võiksime vähemalt veidigi objektiivselt rääkida
tema pikaleveninud kohalviibimisest.
II
(Kohalviibimisharjutused) *; **
* (Mis senist teades ei mõju võõrastavalt.)
1. Saabumine (Aleje Jerozolimskie „lõpus“ asuvasse vaksalisse).
2. Trammitrepp (millelt ta viimasel hetkel maha hüppab ja – kesköö paiku – võtab vastu uue pakkumise seoses tulevase ööbimispaigaga).
3. Ööbimispaik Trzech Krzyży väljakul (kuuekordne hoone kahe pargi vahel).
4. Tagatrepp, millest ta iga päev üles v alla jookseb, jättes astmeid kahe (ei: kahe) kaupa vahele.
5. Duširuum (käib duši all, enne kui võõrustajaga vanalinna öisele jalutuskäigule läheb) (siin).
6. Tema tuba, mille võõrustaja tema tarvis tühjendab (kolib teise tuppa).
7. Aleje Jerozolimskie nurgal asuv reisi- ja piletibüroo. Ostab kahelt hangeldajalt – suure rõõmuga – pileti laupäeval ja pühapäeval toimuvale rahvusvahelisele (jne)le.
8. Ööbimispaiga esine park. Leiab pingilt sama päeva lehe sama päeva kinokavaga.
9. Puurkaev. (Peseb nägu.)
10. Mitmel pool istudes Ujazdowski pargini. (Aga parki ta ei lähe.)
11. Puurkaev (jätkub), millest ta järgmisel päeval pärast rahvusvahelist (jne) võõrustaja v selle sõbra v teistega meeleldi räägiks. (Põhjus: vt 12. punkti.)
12. Kohalikele on rahvusvahelise (jne) kohalikud osavõtjad tuttavamad kui talle. (Aasta sees kokku pandud tulemustetabelit ei võtnud ta kordagi välja.) (Toimumispaik: ülal pargi bulvarilaiuse trepi juures.)
13. Kohalikele on ka puurkaev kindlasti tuttavam. (Mis sest siin! Toimumispaik: kiviplaatidega kaetud väikese väljaku nurgal asuva kaubamaja keldrikorruse delikatessilett; tugev neoonvalgus; sisseostud rahvusvahelise – jne – eduka lõpu tähistamiseks. Põhiliselt joogikraam; kaks purki kurke.)
14. Üks purk kurke (sisseostud enese tarbeks).
15. Kaks latti kiiresti kahanevat vorsti (kodust toodud). (Kõrvalepõiked oma tuppa, joomise vahepeal, kus murrab/haukab tüki vorsti, et kanda jne, vt: „mitu pudelit…“.)
16. Kannab. Võõrustaja – ja seltskond – arvab, et ta käib väljas oksendamas.
17. (Kahekesi) „hoiab“ vannitoas võõrustaja pead. (Võõrustajal hakkab kergem.) (Ilmselt hakkab kergem.)
18. Kutsed (seltskonnakaaslastelt) (võimalikud reisid järgmisel päeval; – ilmselt – autoga).
19. Seoses kutsetega (teda kahtlustatakse hoiduvas hoiakus, palub võõrustajalt toa veel mõneks päevaks).
20. Aeg: u 10 e.l. (esmaspäev) (järgmine päev).
21. Duširuum(i minek) (ist tulek) (ei kohtu ühegi tuttavaga).
22. Toimumispaik: vt Kustutamisele kuuluvad abisirged. (Aeg: esmaspäev) (teisipäev) (kolmapäev).
23. Kohalik (spordi)leht. (Objekt: rahvusvahelise – jne – tulemuste võrdlus mulluse v tänavuse maailma – jne – ga.) (Võtab välja enda tabelid.)
24. Ilmavariatsioonid (läbivalt ilus kuiv tuuline päikesepaisteline ilm). (Eelmainitute kombinatsioonid; päevad – esmaspäev, teisipäev jne – erinevad.)
25. Päikesepaistelise kuiva ilmaga kivibasseini ääres. Roniroosid (samal päeval).
26. (…õigel ajal) (toimumispaik; asudes liikuma mingis suunas).
27. Tagatrepi pendelukse juures asuv uksehoidja ruum. (Objekt: äratamispalve uksehoidjale.)
28. Toimumispaik: vt 27. punkt. (Objekt: uus äratamispalve; vabandused seoses äratuse tarbetusega.)
29. (Eelneva kordumine.) (Päevad: erinevad.) (Vahepeal: kiviplaatidega kaetud väljaku nurgal asuv reisi- ja piletibüroo; kodumaal G-sse sõiduks ostetud piletid kehtivad; huvi sobivate rongide vastu.)
30. Mõtted.
31. Toimumispaik: ikka veel W. (ikka veel mitte G.).
32. Mõlgutused reisist G-sse (mere äärde). Mõte öörongist (sõiduplaan väikese jne nurgal asuva jne klaasvitriinil).
33. Kinokava. Seansi toimumisaja (õhtuse seansi toim-aja) sobitamine rongi väljumisega.
34. Kino Wolas. Sinnaminek (trammiga; trammitee kirjelduse ignoreerimine; trammiteest – K-s – vt III osa: Puhastamine).
35. Sõit trammiplatvormil, suund kinole (ikkagi midagi trammiteest). Kino leidmine. Õhtul pärast 8-t Wolas. (Ühekordsete majade ühishoov, kuivavad linad, kino kõrval.)
36. Pärast kino trammiplatvormil, Aleje Jerozolimskie „lõpus“ asuvast vaksalist mööda (suund teisele vaksalile) (ikkagi midagi trammiteest, jätkub).
37. Riide(?)vabriku valgustatud ruumid öös (tramm on veel teel) (vaatab neid platvormilt; kaovad ära).
38. Trammiga Aleje Jerozolimskie lõppu (risti üle Krucza, Bracka ja Nowy Świati) (v: mitte ühestki risti üle). Vaksal.
39. G-sse suunduv öörong. Sisenemine laadimisrambi kõrvalt.
40. G-sse suunduv öörong (inimestest pungil kupee). (Magamiskatsed.) (Õlakott süles. Õlakotil: tema pea.)
41. Ei leia G-s merd. (Aeg: G-sse saabumise järel.)
42. G-s vihmane ilm. Hommikusöök (sees); vihm (väljas). Ei saa (moosiomletti).
43. Tühi (räpane) pooleliitrine kruus (püstijalabaari lett, tagasi vaadates). Vihm (väljas). Katedraal (väljas ja sees).
44. Tänavad G-s. (Ei leia merd.) Tööstusrajoonid (arvatavasti on ta mere lähedal).
45. Siseneb trammi (nr 3).
46. (Aedlinna läbiv trammitee: vt III osa, K-s.) G. puhkerajoon: S.
47. Eksitus: trammi nr 3 lõpp-peatus pole veel S. (Bussiga edasi – v bussiga tagasi – S-i – v S-ist.)
48. (S-is: tervisepark – väike kirik suletud; pargis tänavakaupmehed; tervisekaev, BAR–DANCING–RESTAURANT, muul.) (S-i muul) (sombune ilm, tugev tuul; laev väljub). (S-i muulilt paistvad G. tööstusrajoonid, G. katedraali torn.) (Ümberistumine bussilt trammile nr 3, tagasiteel.)
49. Mõned tunnid G-st W-sse suunduva rongini.
50. Tormijooks W-sse suunduvale rongile. Seisukoht (ja veel u 20 inimest) tagumisel platvormil. U 5-tunnine tee tagasi W-sse; ideaalne koht platvormil, u 2 cm avatuse peale surutava akna all.
51. Suruvad (eks)uisutamismeistriga kahekesi (ühisel jõul) akna alla (u 2 cm avatuse peale).
52. Aknast puhuv tuul.
53. Vestlus (esimest korda üle u 10 päeva „vestleb“).
54. Vilistamine, laulmine (mingi – ? – laul).
55. Jätkuv vilistamine. (Eks)uisutamismeistri ja tema pere W. aadressi (teadlik) (unustamine) (üleskirjutamise teadl unust jne).
56. (Ennetades: kutset jne, vt 55. punkti.) Isegi laadimisrambiga vaksal on juba tuttav (u). (Küsitakse midagi) (tema tundmatud kaasmaalased). (Räägib nendega vaid kohalikus keeles) (paar sõna, seistes edasi) (eufoorilise õnnetundega edasi seistes).
57. Tagasi Trzech Krzyży väljakule. Võõrustajat (v jne) pole ikka veel.
58. Veel üks päev W-s. Jalutuskäigud vanalinnas. (Telefoniputkad päikesepaistes. Nahkistmed bistroos. Puu telliskiviintarsia-seinaga bistroo ees. Puu vari.) (Jälle pikad, ühtesulavad, sulgudega ümbritsetud mahud.)
59. Ümbruskonna lapsed. Uus vestlus (vanalinnas, markidest. Üks poiss haagib end ta kannule. Teised lapsed võtavad ka end nende kannule).
60. (Vanalinnas; v vanalinnast vahest juba isegi veidi väljas.)
61. Pakkumised seoses markide vahetamisega. Peaaegu vägivaldsed vabanemismanöövrid. (Tõmbab Krakowskie Przedmieściel hinge.)
62. Puruks pommitatud maja ase (rohi, paar pinki, kruusaga kaetud promenaad) otse Hotel B. (Hotel Bristoli) kõrval.
63. Hotel Bristol. (Saadikud ja suursaadikud?) (saabuvad diplomaatilise korpuse autodega.) Hotel Bristol (kõrvaltänava sissekäigu kõrval väikese kallakuga tänaval seisvad diplomaatilise korpuse autod).
64. Hotel Bristol(it ümbritsev õhtune elu. Meelelahutus- ja sissetuleku-mõlgutused). (Teised – v mõni muu õige väljend – isikud.)
65. Maalija „kokaiiniga“. (Kes on juba vanalinna kindlusest tuttav.) (Ilmub Hotel Bristoli peasissekäigu ette. Käes puust kohver. Puust kohver pannakse Cortina pagasiruumi.) (Teised isikud.)
66. Rohkem ei saabu (saadikuid, suursaadikuid?).
67. Ei lähe sööma moosiomletti.
68. Videvik (samal päeval).
69. „Kellele? Miks? Kuidas?“ (Teised isikud, jätkub).
70. Ikkagi mitte. (Videvikuvalgus tornhoonete kividega kaetud seintel. Läheb kiviseintega tornhoonete eest läbi. Järgmisel päeval tuleb ilus ilm.)
71. Õhtu. „Õhu kristalsed murdepinnad.“ (Lollus; sellist postkaarti ei leia ju nagunii.)
72. Ei saada postkaarte. (Vt 69. ja 70. punkt).
73. Vastus ühele (mitmele) küsimusele (jääb ära).
74. Tagatrepist üles. Palve uksehoidjale.
75. Võõrustajad tabavad ta pakkimise ajal (saabuvad). Pakid (õlakott ja – roheline! – spordikott). Ei lase tal minna.
76. Kutse (asjaolude ignoreerimine) (siin) (vinjakile) (kutse).
77. Tagasilükkamine jne, jne. (Peagi: vinjak, jne.)
78. Lõpuks: (lõpuks ikkagi) „hoiab“ võõrustaja (kahekesi) vannitoas tal pead. (Peagi: uued pudelid jne.) (Peagi: oksendab üksi.)
79. Uuesti vannitoas. Kutse taaskordne tagasilükkamine. (SELLEST VÄLJASPOOL ASUVAD ISIKUD) (+ vinjaki mõju) (vorsti ja kurgi puudumine).
80. Hüvastijätt võõrustajatega (jääb ära). Ärkamine pärast lühikest magamist. Juba duširuumist (koristatud) tagasitulekul kohtub äratama saabuva uksehoidjaga.
81. Takso Trzech Krzyży väljakul. Jooks spordikotiga (ja õlakotiga).
82. Tuttav vaksal (laadimisramp). L-i suunduv rong. (Täpsemalt: sõit K-sse läbi L-i.).
83. , ja teised väljajäänud punktid.
------
** (Mis senist tundes mõjub võõrastavalt) (vt ülalt ükskõik millist punkti).
III
(Puhastamine)
Kui ükskord aega saab ja
seda meenutab – nii alustab tema. Alustagem aga
pigem nii: ta läks W-st
rongiga K-sse, kena ühe päeva
tee; alguses tahtis ta
minna laevaga, kuid kajutikoht
osutus kohalikku rahasse ümber arvestades liiga
kalliks, ilma kajutita
oleks reis aga olnud üpris
ebamugav. Kuid ta oleks justkui juba
kodumaal otsustanud: et ei lähe laevaga; sest
(nagu ka reisile G-sse)
oli ta pileti juba kodumaal ära ostnud:
W-st läbi L-i K-sse.
See oli üpris suur ring. Lõpuks sai aga
L-ist vaid niipalju, et W-st K-sse viiva
lühema marsruudi asemel sõitis ta
ikkagi läbi L-i, kus tal oli ümberistumiseks
ainult kakskümmend, kakskümmend viis minutit;
ta ei lahkunud isegi jaama territooriumilt, nii et
L-ist siis nõnda palju. Kuid – ega see teda huvitanudki;
teda huvitas K.; K-s oli ta kunagi juba käinud ja ta teadis ka,
et W-s (kahe oksendamise vahel) saadud
soovituskiri oli adresseeritud just sellesse hotelli,
milles tal kunagi esimest korda K-s viibides
ööbida polnud õnnestunud (ta oli dokumendid
kuidagi maha unustanud). Seega ta ei kahetsenud
W-st läbi L-i tehtud ringi;
otse vastupidi, ärakasutatud pilet
isegi rahustas ta
südametunnistust. L-ist P-sse (P-s tuli
K-sse minnes viimast korda ümber istuda) rappus
ta vanamoelises üldvagunis surutuna igasugu
kohalike ja nende pakkide-kitsede vahele,
ajuti – P-le lähenedes? – aga peaaegu üksi,
(„ta oleks võinud isegi tantsida“). Vaatas aknast välja. Hakkas
pärast W-d rahunema. (Mis siin sellest?) Tasane maa
oli täiesti mõttetu, sellist
oleks võinud vaadata ka kodus; aknast puhus sisse
läheneva, kuid siis ikkagi kaugeneva
vihma tuul. P-s paistis ere päike, kuivanud
betoonitolmu ei tilkunud isegi veetorni
katla kraan (ta oleks katsetanud
selle naljaga, kuid ta ei tahtnud kõnelda
üheski keeles) (see ka, mis siin sellest??) (kuid isegi
võõraste sõnade jaoks olid ta keel ja suulagi
liiga kuivad). Puhvet
oli kinni. Lõpuks
saabus K. ekspress. Vaevu
leidis ta koha; kui midagi viimaks paistis,
hõivas ta selle otse iseenesest
mõistetavalt. Talle hakkas silma,
kuivõrd hästi olid kaasreisijad riides, isegi siin, teises klassis.
Loomulikult, oli ju laupäev; K-sse mindi
aega veetma. Ja ka K-s
oli tunglemist palju, kohe vaksalis,
kunagise linnamüüri kohal kulgeval,
puude ja sajandivahetusest pärinevate (mis sellest?)
majadega ääristatud ringteel. Trammidega
oli vist midagi lahti (polnud voolu?),
nii et ta asus teele jalgsi, selekteeris
tee peal välja ühe meeldivana tunduva söögikoha,
kus teeb pärast ühe õlle, mõtles ta, sööb hea
omleti (juustu-, moosi-), kui on
hotellitoaga asjad korda ajanud. Restoran asus otse Linnaringtee
ja sellega ristuva Aedlinna avenüü nurgal;
siin istus ta trammile, tramm
sõitis läbi meeldiva, puudega kaetud maastiku, vasakul salud ja aasad,
paremal linna spordiujula (just see, nii see peabki olema;
kuid lõpuks võib ka nii olla!), veekeskus. Ta otsustas,
et astub siit veel läbi. Trammi lõpp-peatus
võis olla linnaääres; tegelikult
hotell paistis, ei olnud kuigi kaugel; ta pakid
– üks pleekinud-roheline trapetsikujuline spordikott –
(– ja õlakott! –)
ei olnud eriti rasked; nurgapealne universaalkauplus
polnud kinni; ta ostis ühe
pudeli
(sidruni-?) karastusjooki ja viis endaga kaasa, et see
hotellitoas ära tarbida (et oleks midagi
juua). Ta oli W-st lahkunud koidu ajal pool kuus, nüüd
saabus lõpuks K. hotelli. Hotellis
tuli oodata, kuni saabub see,
kellele soovituskiri oli adresseeritud. Kuid juba algul oli näha:
probleeme küll ei teki, isegi ilma kirjata. Lihtsalt
tuleb veel mõned tunnid oodata. Niisiis sõitis ta trammiga
Aedlinna ringlõpp-peatusest tagasi
Linnaringteel asuva restoranini, vaadates veekeskuse
siniseks võõbatud kabiinirida.
(Universaalkauplus suleti just siis,
kui ta sellest mööda sõitis.) Restoranis ta
tõepoolest
sõi,
õlu maitses väga hästi; talle meeldis, et klaas oli
külmast õllest härmas. Ta
tundis end spordikotita hästi
(oli jätnud selle registratuuri). Ta jalutas
peaväljakule, vaatas
tuttavaid hooneid. Ka nüüd
voolas-tulvas purskkaevu ümber kiviplaatidel vesi, toideti
tuvisid. Hotelli tagasi saabudes
sai ta toa, küsimusele, mitmeks
päevaks ta jääb, ütles, mitmeks päevaks
ta jääb (kolmeks päevaks, ütles ta). Kui
ta tuppa astus, oli päike juba loojumas.
Hotell asus linnaserval, ümberringi
laiusid aasad, läheduses hoolitsemata, ilma uute
hooneteta, kaugemal – paremat kätt –
seisis mõni tornkraana; vasakul oli linn
– tornide, majakatustega. Üle aasa,
linna tornide ja kraanade vahel
punas loojuv päike. Ta pakkis asjad lahti
(praktiliselt mitte midagi), võttis vannitoas korraliku duši,
(kahe toa kohta oli üks
vannituba), tuppa tagasi saabudes
istus voodiäärele. Ta kuulis muusikat, tol ajal populaarset,
soome rahvatantsu motiividel loodud tantsumuusikat; vaatas alla
– rõduäärest üle küünitades –
seitsmendalt korruselt hotelli restorani
tõrvatud katusele. Kas muusika tuli sealt? Nagu hiljem
selgus: korrus kõrgemalt (täpsemalt:
kaks korrust kõrgemalt). Ta läks üles,
kiikas korraks baari; tantsijad liikusid tol ajal moes olnud
tantsu reeglite järgi
(tõenäoliselt ringis), hoides üksteisel õlgadest.
Ta läks tagasi oma korrusele. Ta veetis
K-s kaks päeva; ei lõunastanud
ega õhtustanud enam Linnaringtee nurgal asuvas
restoranis; tegelikult lõunastas-õhtustas ta üpris
ebaõnnestunult. Hotelli teenistuja, kelle nimele soovituskiri oli
adresseeritud, muretses talle tasuta lõuna- ja õhtusöögi kaardi,
nende endi restoranis; erandiks vaid üks õhtu, põikles ta söömisest
kõrvale. Linnas vaatas ta taas kord üht osa mitmesugustest
ehitistest, ei viibinud kaua
külastatud vaatamisväärsuste juures. Toomkirikus, esimesel reisil,
meeldis talle väga üks võrega ümbritsetud väike
palve-külgnišš; nüüd aga see kunagine
elamus enam ei kordunud. Linnaringteel jalutades
– mõlemal päeval – luges ta lehest
ühe teatava spordiala teatavate võistluste
punktiseisust kõnelevat teadet; rubriik
kajastas loomulikult pigem koduseid tulemusi,
kuid teavitas ka ta kaasmaalaste
kohtadest. Neljanda päeva koidikul väljus rong kodu poole.
Tuli ärgata
väga vara; tema äratamise eest
seisis hea hotelli teenistuja, sisetelefoniga,
ja hoolitses ka selle eest,
et ühe tellimusreise tegeva bussi
juht ta vaksalisse ära viiks. Tal läks üsna
kaua, viskas asjad spordikotti, seisis pikalt
duši all, jättis pudeli riiulile.
Eelmisel õhtul oleks ta võinud selle taarapunkti viia,
universaalkauplust trammi
ringlõpp-peatuses hakati just sulgema.
Nad sõitsid läbi magava linna.
Hoopis teises suunas kui Aedlinna trammiliin,
ujula, Linnaringtee; saabuti ikkagi
viimase nurgale (vaksal asus Linnaringtee
nurgal). Ta ootas pikalt ja lõdisedes rongi; buss
tõi ta ära kaks-kolm tundi enne väljumist. Peatuse
neoontuled kustusid koiduaegses udus, päikese
esimene jne
koiduaegses udus; pingi kolm lauda
olid niisked. Ootamisaeg
möödus üpris igavalt. Seejärel
seadsid kohalikud
raudteetöölised rongi kokku. Kui
ükskord aega saan (kui ükskord aega saab)
ja seda meenutan, (ja seda meenutab,)
siis ei jää viimaseks
see varajane koit, poolöö,
ei jää hotell, sealt lahkumine (HOTELLI ÜPRIS
või lifti linoleum nii libe, PÕHJALIK KIRJELDUS)
ei jää see piire, pikk metallist toru
või trepikäänu rihvelklaas,
betoonist seinas sirendav
neoon kesk tuimi nupusilmi –
need ei jää viimaseks –
ma keeran võtit. (Ta keerab võtit.)
(PÄEV, ÕHTU, ÖÖ, KOIT, VIDEVIK,
ON ISEENDA HÄMARIK, (?)
ÖÖ, ÕHTU, PÄEVAAEG JA KOIT.
EI OLE ÜHTKI,
MIS POLEKS ÜKSKI.)
Sel hommikul jääb hommik ära
– kõik korraga ei saa ju olla.
Kui alla vestibüüli lähen, (Kui alla vestibüüli läheb,)
jääb tühjaks lift või trepikoda. (Kui muu ei lähegi just nii!)
Võin jätta ainult ühe jälje. (Võib jätta ainult ühe jälje.)
(PÄEV LOOJUB. SAMAS LÕPETAVAD
KA NÄDALAD, KUUD, AASTAPÄEVAD;
ÜKSKÕIK, KUI SUUR KA ETTEMAKS,
MIS MINUTILE JUURDE LISAN, (MIS MINUTILE JUURDE LISAB,)
SEST HETKEST LOEN TA KADUVAKS.) (SEST HETKEST LOEB TA KADUVAKS.)
Veel üks kord pesema. Et mitte pakkida.
Pidžaama seisatab sul paljajalu (Pidžaama seisatab tal paljajalu.) (?)
ja rõdult tuppa valgub vilu.
Üks ringutus. Ja ahistavad külmavärinad. (Jne.)
Vann, dušš, veesäbrus kahhelplaadid.
Ka nüüd on abiks punast värvi kraan.
Veel seebitada, lõputult.
Kaks korda pesed puhtaks pea. (
Et mitte pakkida.
(ME HOIAME MEIS ENDIS
ÜHT LAHKUMISEPILTI.
PELK KADUV MAINE SOOSING
MEIST ÜKS HETK ÜTLEB LAHTI.)
Ka surmahetk
ei ole ootamatum.
Üks võti pöördub,
kaod poolenisti lukuauku.
Pool ära viid, pool maha jääb,
su poolpäev poolenisti lahti jääb.
– Sa saabud:
päike lahvatab su tuppa
ja umbisikulised
taevad kaovad nelja nurka.
Kõht tühi, kurku kriibib janu,
sööd paberkotist mingeid tuvipalu,
pool leiba jääb
sust peegelkapile,
üks tühi pudel,
tagastamata taara.
– On koidik. Kell on neli.
Poe ukse ees on võre.
